mötlesin, et teen oma viimase postituse siit maailma löpust. arvan, et nädalavahetusel ei pruugi seda aega leida..nagu juba ütlesin, et siiamaani pole kohale jöudnud, et nüüd ongi reaalselt minek ja vjso. aga nagu meie aastalöpu orientasioonil öeldi, siis tuleb seda vahetusaasta löppu vötta kui millegi uue algust. ja see on tösi ka, sest nüüdsest alati on olemas kontakt tsiiliga, siinse pere söprade jne. üks koht kuhu alati tagasi tulla. ja mida ma ka kindlalt teen!!
emotsioonid on täiesti seinast seina..önnelik, et omasi eestlasi üle pika aja jälle näha saab ja kohe üldse ei taha siinset, juba niii koduseks ja omaks saanud, elu maha jätta. aga ei ma ei hakka mingit halavat postitust tegema, kuigi need hüvastijätud on hingepöhjaani masendavad.
reedel tegi mu klass mulle hüvastijätu hommiku koolis. millest ma teadlik muidugi polnud, teadsin et sööme completosid ja niisama mingi olemine, aga järsku muutus köik totaalselt pisaraterohkeks ja kurvaks.. tegid mulle ühe video, kinkisid terve klassi pildi raami sees mis on ülivinge ja söime torti ja nutsime ja naersime ning pärast läksime köik koos tsiili mängu vaatama. mille kaotasime, aga tähistama läksime siiski, kuna tsiili sai edasi juu!!! ja öhtu löpetas Eliise diskotamas..
nädalavahetusel tuli Mauricio mind veel viimast korda vaatama Linaresest. Oli terve nädalavahetuse siin, esmasp öhtul läks ära. siis pidi taaga ka hüvasti jätma ja ja ja eso. önneks sai see ilma pisarateta läbi aetud.
täna oli meie muusikal koolis. nimelt inglise keeles pidime ühe muusikali ette valmistama. poolteist kuud selle kallal jaurand juba ja hakkama saime. ilge mönus oli, kuigi sai kenasti piinlikust ka valmistatud aga see savi.
ja üldiselt üritan vöimalikult palju aega pere ja söpradega olla ja koolis on ikka ülitore ja löbus..
laupäeva öhtu veedan trenniomadega.
ja nende kingituste vöi recuerdos (nagu mälestus vms, ei oska eestikeelset söna möelda) on puhta jama sest arvatust vähem aega on jäänud ja pole örna aimu ka mida oma klassile näiteks mälestuseks jätta ja trennikatele ja üldse. öudne.
nüüd panengi ajurakukesed tööle ja üritan midagi lihtsat ja armast välja möelda, mida teha. video klassile on juba löpujärgus! kusjuures sama laul mis sellel videol mille nad mulle tegid ja palju samu fotosi ka, no normaalne. ja ma ausöna polnd enne teadlik..
olgu nii. ei tea, kas eestis jätkan oma meeletult intensiivset blogi pidamist vöi ei aga see siin jääb minu viimaseks ametlikuks postituseks siit tsiilist.
mötlesin et räägin kuidas aasta mind muutnud on jne aga ilmselt oli halb möte sest siis läheks liiga pikaks ja mul uni kena valmis juba..
ühte ütleks küll, et MU ELU PARIM AASTA!!!
köigil, kel tulevikus selline vöimalus avaneb vöi möte juba olemas on, andke ainult minna!!!
lihtsalt ei jagu sönu, kuidas seda kirjeldada. seda peab ise läbi elama ja kogema, et möista, midagi ülemöistmatult hea!
tuhat tänu mu emmele issile, kes selle mulle vöimalikuks tegid ja loomulikult YFU'le hunnik tänu ja tervitusi! armastan teid köiki kallid!
mu unistus oli hispaania keel ära öppida ja nüüd on see täide läinud ja ma olen sönuütlemata önnelik selle üle, töepoolest. ja ka et vöin alati arvestada tsiiliga, kui mu teise koduga.
kohtumiseni!
bueno, escribiré en español también.
para mi fue un año increible y inolvidable! aprendi mucho.. aprendi hablar español (castellano); ahora sé mucho màs de mi misma; soy mas independiente, etc. Veo al mundo de otra manera. no preocupo tanto de las cosas que en realidad no lo merecen, osea soy mas relajada. y sobre todo soy mas cariñosa, con esto quiero decir que me encanta la gente aqui; los chilenos son tan simpaticos, cariñosos y siempre te ayudan cuando pueden. muy unidos como un pais tiene que ser. tienen un monton de tradiciones, sus platos tipicos (me enamoré de la comida chilena!), gritos patrioticos (?) de su pais CHI CHI CHI LE LE LE VIVA CHILE!
ademas obvio que hay muuchas cosas distintas y hay que aprender de los chilenos!
ya me da sueño asi que a lo mejor algun dia vuelvo a escribir aqui en español, yo creo que si. porque me encanta español y doy millones de gracias a mis papas de estonia y de chile, a mis compañeros y amigos chilenos que me ayudaron MUCHO con mi castellano y hicieron a posible mi año de intercambio; y oibviamente lo siguiré aprender!
no los olvidaré nunca, ojala que nos veremos mas pronto que posible!!!
LES QUIERO MUCHO <3
buenas noches
chilena de corazon, Eliise.
