fin

ja ongi aasta lennates mööda läinud. kolme-nelja päeva pärast pakin oma kodinad kokku ja minek. täiesti ebareaalne, ikka veel.

mötlesin, et teen oma viimase postituse siit maailma löpust. arvan, et nädalavahetusel ei pruugi seda aega leida..nagu juba ütlesin, et siiamaani pole kohale jöudnud, et nüüd ongi reaalselt minek ja vjso. aga nagu meie aastalöpu orientasioonil öeldi, siis tuleb seda vahetusaasta löppu vötta kui millegi uue algust. ja see on tösi ka, sest nüüdsest alati on olemas kontakt tsiiliga, siinse pere söprade jne. üks koht kuhu alati tagasi tulla. ja mida ma ka kindlalt teen!!

emotsioonid on täiesti seinast seina..önnelik, et omasi eestlasi üle pika aja jälle näha saab ja kohe üldse ei taha siinset, juba niii koduseks ja omaks saanud, elu maha jätta. aga ei ma ei hakka mingit halavat postitust tegema, kuigi need hüvastijätud on hingepöhjaani masendavad.

reedel tegi mu klass mulle hüvastijätu hommiku koolis. millest ma teadlik muidugi polnud, teadsin et sööme completosid ja niisama mingi olemine, aga järsku muutus köik totaalselt pisaraterohkeks ja kurvaks.. tegid mulle ühe video, kinkisid terve klassi pildi raami sees mis on ülivinge ja söime torti ja nutsime ja naersime ning pärast läksime köik koos tsiili mängu vaatama. mille kaotasime, aga tähistama läksime siiski, kuna tsiili sai edasi juu!!! ja öhtu löpetas Eliise diskotamas..

nädalavahetusel tuli Mauricio mind veel viimast korda vaatama Linaresest. Oli terve nädalavahetuse siin, esmasp öhtul läks ära. siis pidi taaga ka hüvasti jätma ja ja ja eso. önneks sai see ilma pisarateta läbi aetud.

täna oli meie muusikal koolis. nimelt inglise keeles pidime ühe muusikali ette valmistama. poolteist kuud selle kallal jaurand juba ja hakkama saime. ilge mönus oli, kuigi sai kenasti piinlikust ka valmistatud aga see savi.

ja üldiselt üritan vöimalikult palju aega pere ja söpradega olla ja koolis on ikka ülitore ja löbus..

laupäeva öhtu veedan trenniomadega.

ja nende kingituste vöi recuerdos (nagu mälestus vms, ei oska eestikeelset söna möelda) on puhta jama sest arvatust vähem aega on jäänud ja pole örna aimu ka mida oma klassile näiteks mälestuseks jätta ja trennikatele ja üldse. öudne.

nüüd panengi ajurakukesed tööle ja üritan midagi lihtsat ja armast välja möelda, mida teha. video klassile on juba löpujärgus! kusjuures sama laul mis sellel videol mille nad mulle tegid ja palju samu fotosi ka, no normaalne. ja ma ausöna polnd enne teadlik..

olgu nii. ei tea, kas eestis jätkan oma meeletult intensiivset blogi pidamist vöi ei aga see siin jääb minu viimaseks ametlikuks postituseks siit tsiilist.

mötlesin et räägin kuidas aasta mind muutnud on jne aga ilmselt oli halb möte sest siis läheks liiga pikaks ja mul uni kena valmis juba..

ühte ütleks küll, et MU ELU PARIM AASTA!!!

köigil, kel tulevikus selline vöimalus avaneb vöi möte juba olemas on, andke ainult minna!!!

lihtsalt ei jagu sönu, kuidas seda kirjeldada. seda peab ise läbi elama ja kogema, et möista, midagi ülemöistmatult hea!

tuhat tänu mu emmele issile, kes selle mulle vöimalikuks tegid ja loomulikult YFU'le hunnik tänu ja tervitusi! armastan teid köiki kallid!

mu unistus oli hispaania keel ära öppida ja nüüd on see täide läinud ja ma olen sönuütlemata önnelik selle üle, töepoolest. ja ka et vöin alati arvestada tsiiliga, kui mu teise koduga.

kohtumiseni!

bueno, escribiré en español también.

para mi fue un año increible y inolvidable! aprendi mucho.. aprendi hablar español (castellano); ahora sé mucho màs de mi misma; soy mas independiente, etc. Veo al mundo de otra manera. no preocupo tanto de las cosas que en realidad no lo merecen, osea soy mas relajada. y sobre todo soy mas cariñosa, con esto quiero decir que me encanta la gente aqui; los chilenos son tan simpaticos, cariñosos y siempre te ayudan cuando pueden. muy unidos como un pais tiene que ser. tienen un monton de tradiciones, sus platos tipicos (me enamoré de la comida chilena!), gritos patrioticos (?) de su pais CHI CHI CHI LE LE LE VIVA CHILE!

ademas obvio que hay muuchas cosas distintas y hay que aprender de los chilenos!

ya me da sueño asi que a lo mejor algun dia vuelvo a escribir aqui en español, yo creo que si. porque me encanta español y doy millones de gracias a mis papas de estonia y de chile, a mis compañeros y amigos chilenos que me ayudaron MUCHO con mi castellano y hicieron a posible mi año de intercambio; y oibviamente lo siguiré aprender!

no los olvidaré nunca, ojala que nos veremos mas pronto que posible!!!

LES QUIERO MUCHO <3

buenas noches

chilena de corazon, Eliise.

CHILE-HONDURAS 1:0

EEEEEEEEEE CHILEEE!!!!!!!!

ma lihtsalt pean sellest möllust postituse tegema. Niiii köik alagas sellega, et meie aja järgi oli mäng 7.30 hommikul. mul koolis oli valida, et kas mängu vaadata koolis köik ühes saalis suure ekraani pealt, värvitult, puna-sini-valgesse riietatult vöi siis kodus vöi kus iganes ja vöis hiljem kooli tulla. Meie klass otsustas ühe klassivenna jurues vaadata ja pärast kooli. kokku oli meid löpuks umbes 15, mätserdasime tsiili lipud nägudele ja igast muud värki ja köik täiega hoos ja meelestatud , trummid pasunad jne... mäng läbi, tuju laes, vötsime tee kooli poole ette. trummide pasunate tsiili lippude ja asjadega jöudsime plazale kus tähsitamine juba käis ja lihtsalt köik oli NIIIIIVÖRD äge ja lahe ja töepoolest köik olid uhked ja önnelikud!!!! siis kuskil poole tunni pärast jöudsime kooli

vat seal toimus öige tähistamine, täitsalöpp! mul oli kaamera küll a ma pole seda julgend alla välja tuua :D kui möne video kuskilt leian kellega facest siis panen üles... ühesönaga toimus suur tähistamine ja tantsimine ja laulmine ja klassidesse keelduti minemast jne aga löpuks ikka läksime ja terve päev oli siuke iluus önnelik ja lahe päev!!

aga ma lihtsalt ARMASTAN seda kuidas inimesed on niiiiiii niiii önnelikud ja näitavad oma tundeid üksköik mismoodi välja ja see on llihtsalt, aaaah vöimas!

noja tänasel päeval muidugi üks inspektor koolis küsib, et no mis sa eile plazal tegid peale mängu. ütlesin, et tähistasin. siis ta, et a ma nägin ja, olid telekas, nägu köik värvitud, lipuga jne. NO TORE :D pärast kooli hiljem, ema ütleb et ahso sa olid ajalehes muideks, tähistamas ... vägev!

aga ja ootame esmaspäeva, loodame, et saab jälle midagi sellist tunda..

ja nagu Helena oma blogis ütles, et jalgpall on elu tsiili jaoks ja see on 200% tösi!!! ja MM samamoodi. kooolis osade tundide ajal vaatame MM lihtsalt, no enamjaolt meesöpetajate tundides. ühesönaga väga viis on köik!

C-H-I CHI! L-E LE! CHI-CHI-CHI LE-LE-LE! VIVA CHILEEE!!!!!!!

(see on üks "asi" mida siin alati karjutakse sellistel patriootlikel hetkedel vms) ja eile sai ilusi seda karjutud, a muide hääldus nii: cee-atše-ii chi! elle-ee le! chi chi chi le le le viva chile!

olgu löpetan, ja täna sain meilile mu santiagosse söidu aja teada... 5.juuli 11.40 ..väga hull, järgmine nädal on eelviimane nädal!! uskumatu lihtsalt... a ja eestisse jöudmise aeg on: 7.juuli 23.59 :D haha

ja siis veel et 9.juuli pean kooli minema (SÜG-i) öpilaspileti PILTI tegema ja muid värke, tore täiesti nutetud näo ja paistes silmadega pilti teha =) see selleks..

olgetublid senikaua ja hoidke tsiilile pöialt!!!!! kallistused tervitused!

em, tere! mul isegi pisut piinlik, et p2ris tykike aega pole kirjutanud, aga ei p6e...

asi selles, et me nyyd kodus, mille yyrisime ja seal pole netti, tegelikult kolisime juba aprilli alguses aaga ja see on yks m6juv p6hjus, miks postitand pole (nagu varem oleks v2ga tihe blogitaja olnud eks).
paljupaljupaljuu asju ja v2rke on juhtunud ja olnud jne ja aus6na ei ole mul k6ik need mu m2lus... yfu reis nende hulgas ja oh sada asja. igal juhul praegu mul ka palju aega pole kirjutada, sest olen restos ja siin ainuke v6imalus netti saada, aga mul paremaid tegevusi korda saata, vabandust niimoodi ytlemise p2rast =)
m6tlesin, et r22gin, mis mul tulemas on enne kui naasen... see n2dalavahetus santiagos v6istlused, j2rgmine pyhap2ev concepcionis yks jooks, siis 26-29 mai meie vahetusaasta j2relorientasioon santiagos... ja oma synnip2eva hommikul j6uan kojuu =) siis juunis on mingi n2dalavahetus plaan santiagosse oma santiago perele kylla minna ja egas midagi, j6uab juba see vastikult peas kinni olev kuup2ev k2tte... tegelikult see pole mul midaigi nii peas kinni, aga lihtsalt yks ports inimesi,kes IGA p2ev mu k2est kysivad: millal sa l2hed? ooo sul on niii v2he aega j22nud, 2ra minee 2rra jaa nii edasi. reaalselt iga p2ev umbes 5-7 inimest.. ja see lihtsalt j22b p2he no..

ahso fotosid vist rohkem tulemas ei ole, kuna suutsin selle kaabliaugu kaameral 2ra rikkuda v6i midagi taolist, igatahes see ei funka ja pilte ei lae. ja m2lukaardi auku l2pakal pole..

ja ma usun, et enne minekut teen ka ikka yhe postituse..

koolis l2heb mul ka h2sti, ilma naljata! saan aru ja isegi vahel leian end 6ppimast... tore.

olgu olge tublid ja a ja muide meil sygis, kena v2rviline igalpool..

tsaupaka! =)

küll on huvitav elada siin... eile öhtul läks elekter ära, 80 % üle kogu tšiili. pargis oli just mingi show ja siis humoristid astusid lavale, ütlesid paar tervitusöna jaa plöks läind ta oligi. ja täna oli esimene koolipäev mul ja sellepärast ei saanud eile öhtul oma seelikut ka ära triikida. see köige olulisem eksole:D jaa päriis vähe pime oli vist, jaaa niiiii tähistaevas kui olla vöis. ma pole elu sees niiiiii palju tähti taevas näinud, ilus oli. tegelt väriseb ikka aegajalt, täna tegime ühe öppuse ka koolis, hea, et maavärina alarmi polnd kuuldagi. väga hästi ettevalmistatud, jep! muidu kool ikka sama, öeldi, et väiksed kahjustused on. läksime teisele ja kolmandale korrusele, treppidest üles minnes mingid 5 - 10 cm-sed vahed seinades, noh väiksemad kahjustused.

seda pidingi kirjutama, postimehes oli mingi artikkel ka elektrikatkestusest vist..

ma nüüd trenni, üle pika aja, juhei! tsauplau!

olen elus!
ja nagu emme kirjutas siis töesti tänan jumalat, et me just reedel läksime ühele saarele Chiloé, mis löunas asub. terve perega, kuna pidime kodu tyhjaks tegema sest hakkasid pörandale mingit möksi panema ja see pidi kuivama ilusti nii et keegi kodus ei oleks jne. jöudisme reede öhtul yheksa ajal chiloéle, otsisime endale ööbimispaiga, köik ilus kena röömus. poole nelja ajal, kui maavärin oli, väristas sealgi natuke ja täitsa pikalt, niimoodi, et ma voodis poolunes ärkvel ja nagu juba harjund sellise öiste väristustega, mötlesin et aah millal see nüüd läbi saab, aitab küll.. ja löppeski ja magama tagasi. kuskil viie-poole kuue ajal helistati isale, öeldi mis juhtunud jne. isa ajas kohe köik ülesse ja ütles, et lähme kiiresti siit minema, et on tsunamioht + olime ju saarel. seega kiirelt minek. 8-9 tundi söitu. mida rohkem pöhja poole jöudsime seda hullem olukord maanteel oli. sillad värgid jooksnud nihkunud. bensiiinijaamad PAKSULT rahvast täis, autode järjekord meeletu, kuumus hull. telefonid köik kinni. jah ja löpuks kadus üldse igasugunegi telefoniside ära, nüüd täna öhtupoole tuli tagasi ja jäle vöimalik helistada. vett siiani pole. elekter tuli ka pisut aega tagasi. raadiost saime natukenegi rohkem infot sest ega selle signaaligagi väga kiita polnud. jöudes angoli, meie linna, oli päris jube. sissesööidul, kus vanad majad, inimesed vaesed, majad täitsa purud, inimesed tänavatel oma mööbliga.. ja köige hullem mulle isiklikult tuli kui meie koju jöudsime. lihtsalt värisesin ülekere, kui sisse läksin. pole enne midaig sellist tundnud.see oli midagi jubedat. köigepealt restoran, praod seintes meeletud, aknad dpurunenud, köik segi. siis ülesse koju. öeldi, et ei parem kui sa ei lähe ülesse, ohtlik kuna vöib alla variseda see kupatus. aga ma ikkagi pidin. ja vat... terve see ülemine korrus kus elame kaldu ühele poole, absoluutselt köik köik segi, praod. elutoast seina äärest vöis alla vaadata sest pöranda ja seina vahel praod. terrass alla kukkunud. ja pragude all ma ei mötle mingeid pisikesi vaid ikka nii oma 20 cm-sed.. aga ema öepoeg oli siiski meil kodus. ja kui see öudus toimus, ronis ta lausa katusele ja sealt kuidagi alla, et treppidest mitte minna. ja kogu see jutt mis ta rääkis mis toimus ... ja just ta ytles mulle, et pean kirjutama, et minu ilus armas tore nöbu, kes peaaegu surma sai maavärinas saadab tervitusi. novot. ja arvatavasti, kui oleksime sel ööl kodus olnud, oleks asi päris päris kehvasti löppenud..
täna juba käisime meil restos asju korda seadmas ja seal on ytleme enamvähem. kuigi ühes osas kukkus ülevalt lagi alla ja äsja tehtud uus köök ka omadega läbi.. aga köige tähtsam et meie endiga on köik korras! ja on peresid, kel pole reaalset MITTE MIDAGI! ilmselt uudistest olete näinud.. juan fernandezel tsunami olnd ja concepcionis ka vesi ei tea kuhu ulatund.. ühesönaga üldine olukord on kohutav.
siiani iga tunni-kahe tagant järeltöuked ja öeldakse, et need vöivad jätkuda kuu-kaks. ning tsunami oht mönedes paikades siiani. nii, et eelmine öö magasime väljas. arvan, et enamus inimsed kuna majas ohtlik olla. oleme peretuttavate jurues hetkel. vöibolla üürime omale möne maja kuskil seniks, aga tähtis et elus oleme.
selline väike kokkuvöte.. ja teeksin pilte ka, aga ausalt arvan et sellises olukorras see kohe üldse ei sobi. kui inimesed vaevlad veepuuduses, toidupuuduses, kodu pole, on tänaval ja ma lähen pilti tegema - ei. möned pildid on tehtud, enne kui koju jöudsime, tee pealsed.

olge tubblid ja hoidke end ja kallistan teid köiki! ning täname köik jumalat siin! ning teise eesti tüdrukuga on ka köik korras!!! siinkohal aitäh Helena muretsemast ning tervitused!

Holaa kõik kallikesed.Olen Eliise ema.Jumalale tänu on Eliisega kõik korras kuigi nende elamine on hävinud aga tähtis et ise elus.Need olid tema sõnad minule meili peale.Ta on õnnelik et nad öösel kodus polnud,tänu sellele ka elu ja tervise juures.Ütleb et 27 veebr,tema teine sünnipäev!Igatahes kallistab,tervitab ja armastab!

kuuuuumuuuuusss ooojaaaa! ilma naljata, aga olen rahul jaa kohe v2ga rahul ja 6nneeliiiikk :):):) ja j6ulupaki sain ka k2tte, ait2h ait2h emme:)

kuuumad tervitused teile! :)